Thursday, November 03, 2005
Elu tegelikkus
Oli imeline p2ev. Tuulasin m66da kesklinna t2navaid astusin l2bi m6nest poest- seal ei olnud midagi. Tunne oli hea, v2ljas oli v2hemalt 26'C sooja ja puhus mahe tuuleke. Paar tundi oli veel j22nud t66le minemiseni. astusin sisse yhte kiirtoidu hiinakasse ja lasin omalel l6una kaasa panna. Sammusin edasi Hyde pargi poole, et seal maha istuda ja nautida. Tee peale j2i mitmeid kerjuseid kes koik hoogsalt oma p2evat66d tegid. Inimesi vooris m66da t2navaid eri suundadesse omavhel kokku p6rkudes. Jah inimesi on siin jube palju, eriti aasialasi. Vahel juba hakkavad nad ette j22ma. Paljud neist ei oska inglise keelt kuigi on siin terve oma elu elanud. Nende keel kolab aga eestlasele v2ga vooralt ja harjumatult. Kohe ei saa mitte v2lja teha, kui nad yle rahva k6va haalega k2distavad.
J6udsin parki. istusin muru peale maha, algul p2ikse k2tte kuid viimane oli liiga k6rvetav, l2ksin varju. minu ette tulid jalga puhkama ema ja vanaema oma v2ikese armsa poisiga. Kutt polnud arvatvasti veel kahenegi. Iga viienda jooksusammu peal lendas k6huli, see tegi talle endale k6ige rohkem nalja. vanaema toitis linde saiaga ja poiss muudkui ajas j2lle kokku lennanud linde laiali, ise yli6nnelik. see oli armas vaatepilt. Hiinakas maitses p2ris h2sti. Valisin kolme erinevat liha lammas, siga ja kana.
Korraga tuli minu juurde v2ga veidralt lombates kajakas. Kui ta p2ris lahedale j6udis, panin t2hele, et tal on yks jalg 2ra loigatud. Ta oli nagu need kerjused t2navalt. Kajakas tahis vaid syya... inimesed voivad olla vahel julmad. Hale oli vaadata kajakapoissi lonkamas. Syda laks pahaks m6eldes, et keegi lihtsalt tegi nalja ja lind peab eluaeg elame sandina. Vahet ei ole kas see inimene seda hiljem kahetseb voi mitte, sest mis on tehtud seda paraku enam olematuks muuta ei saa. Kajakas lonkas eemale.
J6udsin parki. istusin muru peale maha, algul p2ikse k2tte kuid viimane oli liiga k6rvetav, l2ksin varju. minu ette tulid jalga puhkama ema ja vanaema oma v2ikese armsa poisiga. Kutt polnud arvatvasti veel kahenegi. Iga viienda jooksusammu peal lendas k6huli, see tegi talle endale k6ige rohkem nalja. vanaema toitis linde saiaga ja poiss muudkui ajas j2lle kokku lennanud linde laiali, ise yli6nnelik. see oli armas vaatepilt. Hiinakas maitses p2ris h2sti. Valisin kolme erinevat liha lammas, siga ja kana.
Korraga tuli minu juurde v2ga veidralt lombates kajakas. Kui ta p2ris lahedale j6udis, panin t2hele, et tal on yks jalg 2ra loigatud. Ta oli nagu need kerjused t2navalt. Kajakas tahis vaid syya... inimesed voivad olla vahel julmad. Hale oli vaadata kajakapoissi lonkamas. Syda laks pahaks m6eldes, et keegi lihtsalt tegi nalja ja lind peab eluaeg elame sandina. Vahet ei ole kas see inimene seda hiljem kahetseb voi mitte, sest mis on tehtud seda paraku enam olematuks muuta ei saa. Kajakas lonkas eemale.